reede, 20. detsember 2013




Ma kasutan esimest korda ahju. Kui mu kodu plahvatab, siis it's all because of you Monika.

Olime täna sõbrannaga kahekesi trennis. Tühi hall. Ainult tema ja mina. Jooksed ja kuuled igat enda hingetõmmet. That's why I love running. See tuletab meelde mulle, et ma elan.

neljapäev, 19. detsember 2013

teisipäev, 17. detsember 2013

Aeg liigub nii kiiresti. Alles olin ma haige, opi laual ja nüüd ma jooksen. Lõpuks ometi. Neli kuud, neli masendavalt pikka kuud. Nüüd jooksen trennis soovitatavast kiiremini lõike ja kõik küsivad, kas ma kiirustan rongi peale. Jah. Ma olen nii maas. Ma pean selle rongi kätte saama. Nüüd või mitte kunagi!

esmaspäev, 16. detsember 2013




Mul on 10 päeva pärast sünnipäev!!!!!!!!!!!! Kui keegi peaks tahtma mind õnnitleda, siis palun tehke seda öösel, sest 10.30 hommikul sõidan ma traditsioonilisse treeninglaagrisse surema.

Ja Kairi, ma igatsen sind nii väga. Need kõik asjatamised koolis ja nina püsti käimised.. nüüd.. ma lihtsalt loivan koolis ringi ja loodan, et keegi mulle peale ei astu.

Täna oli hea päev.
Füüsika on lootusetu. Mina olen lootusetu. Ma pole kindel, kas ma tean kõike või ma olen lihtsalt liiga rumal, aga selle asemel, et paanitseda, joosta mööda maja ringi ja närvitseda füüsika pärast, istun ma arvutis ja aitan inimestel teistele jõulukingitusi leida.

Kalleid kinke me ei vaja, raha eest ei rahu saa. Parem kingi mulle aega ja ole täna minuga!

laupäev, 14. detsember 2013





See oli esimene reedene õhtu üle pika aja, mil ma ei tegelenud kooli asjadega, vaid suhtlesin sõpradega. Esimene video chat Kairiga. Esimene trenn koos Margotiga üle pika aja. Nii hea on olla. Väga hea.

 
Ma tahan kirjutada, aga ma ei viitsi kirjutada ja see on paratamatus. Aga ma pean arendama enda kirjutamisoskust ja suhtlema vähemalt Millegagi, sest nii palju mõtteid on kogunenud.

Okei, deep silence in my head, sest kõik mõtted põgenesid minu peast, kui kirjutama hakkasin.
Palun tulge tagasi, nii kuri ma ka ei ole.
Tegelikult mulle ei meeldi lähedus.
Aga ma igatsen lähedust. Igatsen ilusaid sõnu, mis toidaksid minu olematut egotsentrilisust. Kuid lähedusega kaasnevad vastutused, mille jaoks ei ole mul mingisugust tahtmist ega aega.

AH MA EI TEA KAH, MUL ON KÖHA JA KURGUVALU JA MA NÄEN KOHE KAIRIT SKYPES JA MA EI OSKA DEEP OLLA, SEST MA OLEN TOO DEEP JA MUL ON PALAVIK KA VIST JA SEE TÄIEGA SAKIB, SEST MUL ON VARSTI EESTIKAD JA MA PEAN NENDEKS TRENNI TEGEMA JA SIIS TÄNA MA AVASTASIN,ET MULLE MEELDIB ÜKS KUTT, AGA SIIS MA NÄGIN MITU TUNDI VAEVA JA SÕDISIN SÜDAMEGA JA VISKASIN TA IKKA SÜDAMEST VÄLJA JA ÕMBLESIN SÜDAME KINNI JA TEIPISIN VEEL IGAKSJUHUKS PEALE KA JA TOPPISIN HULLULT NAELU SISSE, ET SEE EI TULEKS ENAM LAHTI JA KEEGI MULLE SÜDAMESSE EI PÄÄSEKS JA SIIS MA TULIN KOJU JA SÕIN SUUREST MASENDUSEST VIIS PIRUKAT JA NÜÜD MA VALGUN LAIALI NAGU VEDEL TATT.

esmaspäev, 8. juuli 2013

.

Ssfnzdnhxdhfgh. Ma ei suuda magama jääda, sest täna tuleb eriline õhtu. Mu Piir põgeneb üle piiri minu juurde. Jaaaaaa siis algab mu ''to do list before you move to England'', õpetan ta välja, et ta Inglismaal laineid lööks. Ma tegelt loodan, et ta ikka lennujaama jõuab, sest ta seisab juba 3h ummikus. (ühed suurimad plussid Kairi tagasitulekus on tegelikult vist need, et ma saan magusat ja fotosessiooni minu isikliku fotograafiga ja sadu ilusaid pilte).

А сердце не спит, сердце поёт, сердце тебя ждёт.


miks inimesed üldse loodavad, et ma räägin nendega sõbralikult, kui nad pöörduvad minu poole ülbelt? kas Sljurtsik peab tegema esimese sammu? kui inimene seda väärt pole, nagu enamasti ikka on, siis haaaa, go fuck yourself. ja siis olen mina jälle see ülbe mõrd. noh, ma ei tea. mulle meeldib. vähemalt mõttetu saast ei astu ligi. :3

pühapäev, 9. detsember 2012

Anastasia

Kõik, kes eile esietendusel ei käinud, jäid küll väga paljust ilma, sest kõik oli lihtsalt niiiniii hea. Tagasiside oli ka väga hea. Kordaläinud päev.

Ja ma lubasin mõnele kullakesele, kes ei saanud muusikalit vaatama tulla, mõningaid pilte endast üles panna.
Teisi muusikalipilte näeb SIIT














reede, 30. november 2012

Peaaegu detsember

Ma üritan ennast taas kätte võtta ja seda blogi pidama hakata, isegi kui mitte keegi seda ei loe, sest see peaks arendama mind, mingilgi moel.

Alustaks sellest, et juba järgmine laupäev, 8. detsember kell 18.00, on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses MTÜ Kungla muusikalitrupi  muusikali ''Anastasia'' etendus. Tasub kindlasti vaatama tulla. Üksnes juba sellepärast, et mina mängin seal hertsoginnat. *ego*


Ja jätkaks sellega, et ma ei kujuta ette ka, mida ma tegin varem ilma Monikata. Üks osa minust suurest roosast pilvest, matemaatika pinginaaber, muusikaliori ja on niisama enda paksusega suure koha minu südames ära hõivanud.

Kardan, et see postitus lähebki suure pühendusega temale. Sest eile oli liiga kahtlane päev. Ilmselt meid kahte ei tohi koos Tartu lasta. Kes veel, eksib ära, läheb valesse haiglasse, JÄÄB KORIDORIS MAGAMA, SIIS KUI MINA ARSTI JUURES OLEN, ei oska bussis kuidagi käituda jne. Aga midagi väga hullu ei olnudki. Või noh... Jõudsime ilusti rongile ja pärast sellega tagasi ka. Ning ma vaatasin ka ära kinos filmi 'Breaking Dawn part.2'. Mitte, et ma selle eriline fanaatik oleks, aga lihtsalt, jah. Film oli jama. Üksnes sellepärast, et ma ei hakkanud nutma. Okei, tegelikult see vist ainus põhjus oligi. Lihtsalt istusin ja naersin. Õnneks tegid selle filmivaatamise paremaks Monika: enda naljakate emotsioonidega ja Tanel: enda naljakate kommentaaridega jaaaa ka emotsioonidega vist. Lõppkokkuvõttes oli kõik okei, mis sest, et mõni suutis enda humoorikate kommentaaridega mitmeid kordi minu egole haiget teha.

Homme olen jälle õnneks/kahjuks Tartus. Biomeedikumis. TÜ teaduskooli meditsiini kursusel. Aga see mis juhtub peale seda auditoorset päeva on veelgi tähtsam: MA NÄEN KÄRTI! Wiii. Wiii. Wiii.

Jaaaaaaaaaaa, mõttetu postitus eks. Who cares? Nobody.


neljapäev, 30. august 2012

Hüvastijätu-väljaskäik Margotiga




Ma pole ammu kõndinud nii palju kui täna, kui käisime Margotiga viimast korda väljas enne tema äraminekut Audentesesse. Aga tore oli. Vesirattasõit, inside jokes, pildid ja meie klubil on UUS BUSS! Millest ma olin väga-väga kaua aega vaimustuses.

Mis ma küll Valgas nüüd ilma nii toreda sõbrannata teen? Ilmselgelt trennid ei saa olema enam nii toredad kui varem. Aga sul saab seal Audenteses ka hea olema, if you know what I mean.






laupäev, 28. juuli 2012

vol. 2






















Üks kena lauluke ka siia.


Aga selliseid päevi võiks tihedamini olla, sest YOU MADE MY DAY.